Saksa Bokseri Tõustandard

FCI Standard nr 144 / 09.07.2008 / GB
Rühm: 2; alarühm: 2

TÕLGE: C. Seidler, täiendanud Mrs Sporre-Willes ja R. Triquet. Toimetanud Jennifer Mulholland 2008.
PÄRITOLUMAA: Saksamaa.
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 01.04.2008.
KASUTUS: Seltsi-, kaitse- ja teenistuskoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 2: Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad. Alarühm 2.1: Molossid, mastifi tüüpi. Töökatsetega.

Lühiülevaade tõu ajaloost

Bokseri vahetuks eellaseks peetakse väikest nn brabanti bullenbeisserit. Ajalooliselt on bullenbeisserite aretamisega tegelenud jahimehed, kes kasutasid neid jahikoertena. Nende ülesandeks oli ajukoerte poolt leitud uluki kinni pidamine ja paigal hoidmine kuni jahimeeste saabumiseni. Selle töö jaoks oli koeral vaja võimalikult laiu lõugu ja suurte vahedega hambaid, et saavutada tugevam haare ja võimsam hoid. Selliste omadustega bullenbeisserid sobisid jahiks kõige paremini ja neid kasutati ka edasiseks aretuseks. Enne seda oli valik tehtud vaid töövõimet ja kasutusomadusi arvestades. Aretuse tulemusena kujundatigi laia koonuga ja ülespoole pööratud ninapeegliga koer.

Üldmulje

Bokser on keskmise suurusega, siledakarvaline jässakas koer, kompaktse ruudukujulise kehaehituse ja tugeva luustikuga. Lihastik on kuiv, võimsalt arenenud ja selgepiiriline. Tema liikumine on aktiivne, jõuline ja väärikas. Bokser ei tohi näida kohmaka ega raskepärasena, samuti ei tohi tema kehaehitus olla liiga kerge või jõuetu.

Tähtsad proportsioonid

a) Kere pikkus/turja kõrgus: Kehaehitus on ruudukujuline, mis tähendab seda, et seljajoon asetseb risti õlanukkidest ja istmikunukist tõmmatud vertikaalsete joontega, moodustades ruudu kujutise.
b) Rinna sügavus/turja kõrgus: Rinnakorv ulatub küünarliigesteni. Rindkere sügavus on pool turja kõrgusest.
c) Koonuselja pikkus/pea pikkus: Koonuselja pikkuse ja kolju pikkuse suhe peab olema 1:2 (mõõdetuna ninaotsast silma sisenurgani ja silma sisenurgast kuklakühmuni).

Käitumine/iseloom

Bokser peab olema julge, enesekindel, rahulik ja tasakaalukas. Temperament on tema puhul väga oluline ja sellele tuleb pöörata suurt tähelepanu. Tema pühendumus ja truudus oma peremehe ja kodu suhtes, tema valvsus ja enesekindel julgus on lausa legendaarsed. Pereringis on ta heatahtlik, ent võõraste suhtes umbusklik. Mängides rõõmus ja sõbralik, tõsises olukorras aga tõeliselt kartmatu. Ta on kergesti koolitatav tänu tema sõnakuulelikkusele, südikusele ja julgusele, tema loomupärasele püüdlikkusele ja heale haistmismeelele. Vähenõudlik ja puhas, meeldiv ja pereringis hinnatud kui hea valve-, seltsi- ja töökoer. Ta on usaldusväärse loomuga, temas ei ole ei valskust ega salakavalust, ka mitte kõrges vanuses.

Pea

Pea annab bokserile talle omase välimuse. Pea peab olema ülejäänud kerega heas proportsioonis ning ei tohi näida liiga kerge ega liiga raskepärane. Koon peab olema võimalikult lai ja jõuline. Kolju harmoonilisus tuleneb koonu ja kolju vahelisest tasakaalust.
Ükskõik millise nurga alt vaadatuna – eest, pealt või külgedelt – koon peab alati olema koljuga õiges proportsioonis, s.t. see ei tohi näida liiga väike. Pea peab olema puhas, ilma voltideta. Samas valvelolekus võivad esineda pea peal ka loomulikud voldid. Koonutüvest ninaotsani kulgevad voldid mõlemal pool koonu suunaga alla. Koonu katab tume mask, mis peab olema ülejäänud pea värvist selgelt eristuv, et nägu ei mõjuks süngena.

Koljupiirkond

Kolju: Koljupiirkond peab olema võimalikult kuiv ja nurgeline. Kergelt kumer, kuid mitte liiga ümmargune, lühike või lame, ka ei tohi see olla liiga lai. Kuklakühm ei ole liiga rõhutatud. Laubavagu on vaid õrnalt märgatav ning ei tohi olla liiga sügav, eriti silmade vahel.

Üleminek laubalt koonule: Üleminek laubalt koonule on selgelt väljendunud. Koonuselg ei tohi olla nii lauba lähedal kui buldogil ega ka suunaga allapoole.

Näopiirkond

Ninapeegel: Ninapeegel on must ja lai, kergelt ülespoole pööratud, laiade ninasõõrmetega. Ninaots asetseb koonutüvest pisut kõrgemal.

Koon: Koon on võimsalt arenenud kõigis kolmes mõõtmes, ei ole terav ega kitsas, lühike ega lame. Koonu välimus on tingitud:
a) lõugade kujust, b) kihvade asetusest, c) mokkade kujust. Kihvad peavad olema üksteise suhtes võimalikult laia asetusega ning paraja pikkusega, muutes koonu esikülje laiaks ja peaaegu ruudukujuliseks, koonu ots moodustab koonuseljaga nürinurga.
Eestpoolt katab ülamoka serv alumise moka serva. Ülespoole kaarduv alalõug koos alumise mokaga ei tohi eestvaates ulatuda märgatavalt üle ülemise moka. Ka ei tohi see jääda ülemise moka varju, vaid olema nii eest kui küljelt vaadatuna selgelt nähtav.
Alumised kihvad ja lõikehambad ei tohi suletud suu korral olla nähtaval, samuti ei tohi suust välja paista keel. Ülemise moka keskvagu on selgelt märgatav.

Mokad: Mokad täiendavad koonu kuju tervikuna. Ülemine huul on paks ja pehme ning täidab alahambumusega alalõua poolt tekitatud avause ning seda toetavad alumised kihvad.

Lõuad/hambad: Alalõug ulatub ülalõuast ettepoole ning on kergelt ülespoole kaardunud. Bokserile on iseloomulik alahambumus. Ülemine lõualuu on koljuga ühinemiskohas lai ning suunaga ettepoole vaid veidi ahenev. Hambad on tugevad ja terved. Lõikehambad peavad olema võimalikult ühtlased ning asetsema sirges reas. Kihvad on üksteisest kauge asetusega ja paraja suurusega.

Põsed: Põsed on arenenud kooskõlas tugevate lõugadega, ent ei ole märgatavalt esiletungivad. Põsed lähevad koonuks üle kerge kaarega.

Silmad: Silmad on tumedad ja mitte liiga väiksed. Ei tohi olla pungis ega liiga sügava asetusega. Ilmes peegeldub energia ja arukus. Pilk ei tohi olla hirmutav ega läbitungiv. Lauservad peavad olema tumedad.

Kõrvad: Sünnipärased kõrvad on sobiva suurusega. Kõrvad on üsna laia asetusega ning kinnituvad koljul maksimaalsel kõrgusel. Puhkeasendis ripuvad kõrvad põskede lähedal ning murduvad selgelt ettepoole, seda eriti valvelolekus.

Kael

Ülajoon kulgeb elegantse kaarega selgelt märgatavast kuklast turjani. Kael peab olema piisavalt pikk, ümar, tugev ja lihaseline.

Kere

Ruudukujuline kere toetub tugevatele, sirgetele jalgadele.
Turi: Peab olema märgatav.
Selg: Peab koos laudjaga olema lühike, tugev, sirge, lai ja lihaseline.
Laudjas: Kerge kaldega, lai ja vaid pisut kumer. Vaagen peab olema pikk ja lai, eriti emastel koertel.
Rindkere: Sügav, ulatub küünarliigesteni. Rindkere sügavus on pool turja kõrgusest. Hästi arenenud eesrind. Roided on hästi kaardunud ja ulatuvad hästi taha. Rindkere ei tohi olla tünnikujuline.
Alajoon: Elegantse kaarega suunaga tahapoole. Lühikesed, pingul küljed on pisut üles tõmmatud.

Saba

Pigem kõrge kui madala asetusega. Saba on normaalse pikkusega ning see jäetakse loomulikuks.

Jäsemed

Esijäsemed

Eestvaates paralleelse asetusega ja tugeva luustikuga.
Õlad: Pikad, kaldus ja kerega hästi seotud. Ei tohi olla liiga lihaselised.
Õlavarred: Pikad, moodustavad abaluude suhtes täisnurga.
Küünarnukid: Ei hoita liiga rindkere lähedal. Ei ole väljapoole pööratud.
Küünarvarred: Vertikaalse asetusega, pikad, saledad ja lihaselised.
Randmed (randmeliigesed): Tugevad, hästi väljendunud, ent mitte liialdatud.
Kämblad (kämblaliigesed): Lühikesed, asetsevad maapinna suhtes peaaegu risti.
Esikäpad: Väiksed, ümarad, lähestikku asetsevate varvastega. Korralike vastupidavate padjanditega.

Tagajäsemed

Väga lihaselised. Kivikõvad lihased on naha all hästi välja joonistunud.
Tagajalad: Tagantvaates sirged.
Reied: Pikad ja laiad. Puusa- ja põlveliigese nurgad peavad olema avatud, ent võimalikult minimaalselt.
Põlved (põlveliigesed): Seistes peavad ulatuma nii palju ettepoole, et asetseksid puusaliigesest maani tõmmatud vertikaaljoonel.
Sääred: Väga lihaselised.
Kannad: Tugevad, hästi väljendunud, ent mitte liialdatud. Kannanurk on umbes 140 kraadi.
Pöiad (pöialiigesed): Lühikesed, maapinna suhtes väikse, 95-100-kraadise kaldega.
Tagakäpad: Pisut pikemad kui esikäpad. Lähestikku asetsevate varvastega. Korralike vastupidavate padjanditega.

Kõnnak/liikumine

Elav, jõuline ja väärikas.

Nahk

Kuiv ja elastne ilma voltideta.

Karvkate

Karv

Lühike, karm, läikiv ja liibuv.

Värvus

Kollakaspruun (fawn) või vöödiline (brindle): Kollakaspruuni värvust esineb erinevates toonides alates heledast kollakaspruunist kuni tumeda hirvepunaseni, ent kõige eelistatumateks toonideks on keskmise tumedusega toonid (punane kollakaspruun). Must mask.
Vöödiline: erinevate varjunditega kollakaspruunil (fawn) põhivärvusel on paralleelsed, roiete suunas kulgevad tumedad või mustad triibud. Vöödid peavad põhivärvusel selgelt silma paistma. Valged märgised ei ole taunitavad. Pigem võivad need üsna hästi sobida.

Suurus ja kaal

Turja kõrgus:

Isased koerad: 57-63 cm.
Emased koerad: 53-59 cm.

Kaal:

Isased koerad: üle 30 kg, kui turja kõrgus on ca 60 cm.
Emased: umbes 25 kg, kui turja kõrgus on ca 56 cm.

Vead

Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.

Käitumine/iseloom: Puudulik temperament.
Pea: Puudulik väärikus pea hoiakus ning tüüpilise näoilme puudumine. Morn näoilme. Pinšeri või buldogi tüüpi pea. Ilastamine. Nähtavad hambad või keel suletud suu korral. Liiga terav või liiga kerge koon. Langeva joonega koonuselg. Depigmenteerunud või vähese pigmendiga ninapeegel, hele ninapeegel. Nn „kullisilmad“, puudulikult pigmenteerunud pilkkile. Kupeerimata kõrvade puhul: nahkhiirekõrvad, poolkikkis või kikkis kõrvad, rooskõrvad. Malehambumus, viltused hambad, hammaste väär asetus, nõrgalt arenenud hambad, haigustest tingitud katkised hambad.
Kael: Lühike, jäme ja lõdva nahaga.
Kere: Liiga lai või liiga madal esiosa. Lõtv kehaehitus, kumer või nõgus selg. Kuiv, pikk, kitsas, nõgus või lõtv nimmeosa. Kumer nimmeosa, järsult laskuv laudjas. Kitsas vaagen, õõnes küljed, rippuv kõht.
Saba: Madala asetusega saba, kõver saba.
Esijäsemed: Viiulikujuline kämblaliigestele vajuv esiosa (French front). Lõdvad küünarnukid, nõrgad randmed, jänesekäpad. Lamedad, harali varvastega käpad.
Tagajäsemed: Nõrk lihastik. Liiga väikse või liiga suure nurgistusega tagajäsemed. Saabelseis. Tünnikujulised kannad. Kooskandsus. Kitsad kannad. Lisavarbad. Jänesekäpad. Lamedad, harali varvastega käpad.
Liikumine: Taaruv liikumine. Vähese ulatusega liikumine. Küliskäik. Jäik samm.
Karvkatte värvus: Koonu piirkonnast kaugemale ulatuv mask. Liiga lähestikku asetsevad või liiga suurte vahedega paigutunud vöödid. Määrdunud põhivärvus. Segunenud värv. Inetud valged märgised, näiteks üleni valge pea või valge värvus ühel pool pead. Teised värvused ja valged märgised, mis katavad rohkem kui kolmandikku põhivärvusest.

Diskvalifitseerivad vead:

• Agressiivsus või liigne argus.
• Sünnipärane tömpsaba.

Selgete füüsiliste või käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

---

Tõlge: Multilingua büroo.
FCI-St. N° 144 – 09.07.2008
EESTI KENNELLIIT